Elegantsi on lihtne märgata, kuid keerulisem määratleda. Seda võib näha inimese riietuses ja liikumises, interjööris, lauakattes või viisis, kuidas midagi öeldakse ja tehakse. Ometi ei sünni elegants ühestki neist eraldi. Elegants is terviku kvaliteet. Selle aluseks on proportsioon, mõõdutunne ja kooskõla. Oskus valida nii, et ükski detail ei hakkaks terviku üle domineerima.
Seetõttu ei ole elegants luksuse sünonüüm. Kallis ese, pidulik rõivastus või laitmatult kujundatud ruum võib olla kaunis, kuid elegants sõltub sellest, kuidas kõik elemendid omavahel suhestuvad.
Mõõdutunne kui elegantsi alus
Mõõdutunne on üks elegantsi olulisemaid põhimõtteid. See puudutab nii riietust, kõnet ja žeste kui ka interjööri, võõrustamist ja eneseesitlust. Liigne püüd elegantsena mõjuda võib anda vastupidise tulemuse: nähtavaks muutub pingutus, mitte inimene. Sageli seisneb elegants just oskuses midagi ära jätta – üks ehe vähem, rahulikum žest, täpsem sõna või lihtsam lahendus.
Vaoshoitus ei tähenda ilust loobumist. Pigem võimaldab see ilul esile tulla ilma, et seda peaks rõhutama.
Proportsioon ja kooskõla
Klassikalises esteetikas on proportsioonil olnud alati oluline koht. Sama põhimõte kehtib ka isikliku elegantsi puhul. Riietuse lõige ja siluett, värvide omavaheline suhe, aksessuaaride hulk ning materjalide kvaliteet moodustavad terviku.
Üksik ilus detail ei päästa kompositsiooni, kui selle osad omavahel ei sobi. Kooskõla ei tähenda seejuures ühetaolisust. Vastupidi, hästi valitud kontrast võib anda tervikule iseloomu.
Elegants eeldab pigem arusaamist sellest, millal detail täiendab ja millal hakkab domineerima.
Kvaliteet enne küllust
Elegantsiga on ajalooliselt kaasnenud tähelepanu materjalidele, käsitööle ja esemete kestvusele.
Peenvill, siid, lina, portselan, kristall või hoolikalt valmistatud nahkese ei vaja tingimata nähtavat märki oma väärtusest. Kvaliteet avaldub materjalis, vormis ja teostuses.
Sama põhimõtet võib rakendada palju laiemalt. Hästi valitud üksik ese võib mõjuda tugevamalt kui rohkelt dekoratsioone. Läbimõeldud garderoob võib olla elegantsem kui pidevalt vahetuv moekaupade hulk.
Elegants ei vaja küllust. Ta vajab valikut.
Väline elegants ja enesevalitsus
Väline elegants ei piirdu riietusega. Kehahoid, liikumine, hääletoon ja žestid mõjutavad seda, kuidas inimene mõjub vähemalt sama palju kui tema rõivad. Kiirustav liikumine, väga vali kõne või pidev vajadus tähelepanu järele võivad muuta ka kõige viimistletuma välimuse rahutuks. Rahulik kohalolu ei tähenda seevastu jäikust ega reserveeritust. See tähendab, et inimene valitseb oma väljendust, selle asemel et lasta hetkeemotsioonil kõike määrata.
Just siin kohtuvad väline ja sisemine elegants: väline vorm muutub veenvaks siis, kui selle taga ei ole roll, vaid loomulik enesekindlus. Tõeline elegants ei vaja enda selgitamist ega tõestamist. Selle tugevus peitub mõõdutundes, kvaliteedis ja loomulikkuses ning teadmises, millal piisab vähesest.